Hea nahahooldusrutiin ei pea koosnema paljudest toodetest. Enamiku inimeste põhirutiini kuuluvad nahale sobiv puhastamine, niisutaja ja vajaduse korral päikesekaitse. Seerumid, koorijad ja teised toimeained lisatakse konkreetse eesmärgi järgi ning ükshaaval. Sobiv rutiin ei jäta nahka pärast kasutamist püsivalt kuivaks, kipitavaks ega punetavaks ning on piisavalt lihtne, et seda saaks järjepidevalt järgida.

Nahahooldustoodete valik on muutunud väga suureks. Müügil on toonikud, essentsid, kontsentraadid, õlid, happed, maskid ja mitme toimeainega seerumid. Sellises valikus võib kergesti tekkida tunne, et terve naha säilitamiseks tuleb kasutada hommikul ja õhtul pikka toodete nimekirja.

Nahk ei loe kasutatud toodete arvu. Ta reageerib sellele, kuidas tooted mõjutavad naha kaitsebarjääri, niiskustaset ja ärrituvust.

Hästi toimiva nahahoolduse alus on enamasti palju lihtsam: nahk tuleb vajaduse järgi puhastada, hoida piisavalt niisutatuna ning kaitsta liigse ultraviolettkiirguse eest. Kõik ülejäänud tooted peaksid täitma selget eesmärki.

See juhend käsitleb eelkõige terve täiskasvanu naha igapäevast kosmeetilist hooldust. Akne, rosaatsea, atoopiline dermatiit, kontaktallergia ja muud nahahaigused võivad vajada eraldi raviplaani.

Miks vajab nahk üldse hooldust?

Naha kõige välimine osa ehk sarvkiht moodustab olulise kaitsebarjääri. See koosneb sarvestunud rakkudest ja nende vahel paiknevast lipiidmaatriksist. Lipiididest on tähtsal kohal keramiidid, kolesterool ja vabad rasvhapped.

See struktuur aitab piirata liigset veekadu ning vähendada ärritavate ainete ja mikroorganismide tungimist naha sügavamatesse kihtidesse.

Naha kaitsebarjäär ei ole siiski muutumatu sein. Seda mõjutavad:

• ilm ja õhuniiskus;
• pesemisharjumused;
• vee temperatuur;
• vanus;
• nahahaigused;
• kasutatavad puhastus- ja hooldustooted.

Liiga tugev või liiga sage puhastamine võib eemaldada naha pinnalt osa lipiididest ja muuta naha kuivemaks ning tundlikumaks. Samal ajal võib liiga raske või halvasti talutav hooldustoode põhjustada ebamugavust, ummistunud poore või ärritust.

Hea rutiini eesmärk ei ole nahka pidevalt muuta. Eesmärk on säilitada naha normaalne toimimine ning tegeleda ühe või kahe tegeliku vajadusega.

Millised on nahahooldusrutiini põhiosad?

Enamiku inimeste põhirutiin koosneb kolmest osast:

1. puhastamine;
2. niisutamine;
3. UV-kaitse olukorras, kus päikesekiirgus seda nõuab.

Seerumid, koorijad, retinoidid ja muud toimeained on valikulised. Need võivad olla kasulikud, kuid ei asenda põhirutiini.

Puhastamine eemaldab selle, mida nahale on kogunenud

Puhastamise eesmärk on eemaldada nahalt meik, päikesekaitsetoote jäägid, higi, liigne rasu ja keskkonnast pärinev mustus.

Puhastus ei pea jätma nahka „kriuksuvalt puhtaks“. Kui nahk pärast pesemist tugevalt kisub, kipitab või punetab, ei ole see tavaliselt hea puhastustulemuse märk.

Puhastustoodetes kasutatakse pindaktiivseid aineid, mis aitavad rasvu ja mustust veega eemaldada. Traditsioonilised leeliselised seebid mõjutavad naha lipiide ja valgustruktuure üldjuhul rohkem kui õigesti koostatud sünteetiliste detergentidega ehk syndet-tüüpi puhastajad.

Samas ei ole iga syndet automaatselt õrn. Toime sõltub muu hulgas:

• pindaktiivsete ainete liigist;
• nende sisaldusest;
• toote pH-st;
• kasutatud kogusest;
• kokkupuute kestusest;
• naha individuaalsest tundlikkusest.

Puhastaja sobivust näitab kõige paremini naha reaktsioon. Kui nahk jääb pärast pesemist mugavaks ega vaja kohe tugeva kiskumise tõttu kreemi, on puhastus tõenäoliselt sobivas tasakaalus.

Niisutaja vähendab kuivust ja toetab naha mugavust

Niisutaja ei ole ainult kuiva naha toode. Ka rasune või aknele kalduv nahk võib vajada niisutamist, eriti juhul, kui kasutatakse kuivatavaid või ärritavaid ravimeid ja toimeaineid.

Niisutajad võivad sisaldada kolme põhitüüpi koostisosi.

Humektandid aitavad sarvkihis vett siduda. Nende hulka kuuluvad näiteks glütseriin ja uurea.

Emollientained pehmendavad nahka ja täidavad osaliselt naharakkude vahelisi ebatasasusi. Nende hulka võivad kuuluda skvalaan, erinevad õlid ja lipiidid.

Oklusiivsed ained moodustavad nahale osaliselt vettpidava kihi ning aitavad vähendada vee aurustumist.

Paljud kreemid ühendavad kõiki kolme tüüpi aineid.

Ükski konkreetne koostisosa ei ole alati ja kõigile parim. Valmis toote toime sõltub kogu koostisest, koostisosade sisaldusest, pakendist ja sellest, kuidas konkreetne nahk toodet talub.

Kuiva nahaga inimestel tehtud uuringutes on järjepidev õrna puhastaja ja niisutaja kasutamine vähendanud naha kuivust ning parandanud osalejate hinnangut naha seisundile. Ühe konkreetse tootesüsteemi tulemust ei saa automaatselt üle kanda kõikidele turul olevatele toodetele, kuid üldine põhimõte on usaldusväärne: järjepidev lihtne hooldus on sageli kasulikum kui toodete pidev vahetamine.

Päikesekaitse vajadus sõltub UV-kiirgusest

Ultraviolettkiirgus osaleb naha fotovananemises ning suurendab naha- ja silmakahjustuste riski.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab päikesekaitsemeetmeid kasutada, kui UV-indeks on 3 või kõrgem. Päikesekaitse ei tähenda ainult kreemi. Olulised on ka:

• vari;
• katvad riided;
• peakate;
• päikeseprillid;
• keskpäevase intensiivse päikese vältimine.

Euroopa Komisjoni soovituse järgi peab päikesekaitsetoode pakkuma kaitset nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest. Ükski päikesekaitsekreem ei anna täielikku kaitset ega tohiks olla põhjus, miks viibida päikese käes kauem.

Pikaajalises randomiseeritud uuringus süvenes naha fotovananemine iga päev päikesekaitset kasutanud inimestel vähem kui neil, kes kasutasid toodet oma äranägemise järgi. Uuring viidi läbi Austraalias, kus UV-koormus on Eesti omast suurem, kuid see näitab järjepideva kaitse võimalikku mõju pikaajalisel kokkupuutel.

Milline võiks olla hommikune nahahooldusrutiin?

1. Veega loputamine või õrn puhastamine

Hommikuse puhastamise vajadus sõltub nahast ja eelmisel õhtul kasutatud toodetest. Kuiva või tundliku naha puhul võib piisata leige veega loputamisest. Rasusema naha, öise higistamise või rikkaliku öötoote korral võib sobida õrn puhastaja.

2. Konkreetse eesmärgiga seerum

Seerum ei ole hommikuse rutiini kohustuslik osa. Lisa see ainult siis, kui tootel on selge ülesanne, näiteks naha kuivustunde, ebaühtlase nahatooni või liigse rasuerituse vähendamine. Kui nahal konkreetset vajadust ei ole, võib selle sammu vahele jätta.

3. Niisutaja vastavalt naha vajadusele

Niisutaja aitab vähendada kuivust ja parandada naha mugavustunnet. Kui päikesekaitsetoode on naha jaoks piisavalt niisutav, ei pruugi eraldi hommikust kreemi vaja olla. Kuivema naha korral võib päikesekaitse alla sobida eraldi niisutaja.

4. Päikesekaitse vastavalt UV-kiirgusele ja kokkupuutele

Päikesekaitse lisatakse hommikuse nahahoolduse viimase sammuna, kui UV-indeks, väljas viibimise kestus või individuaalne risk seda nõuavad. Meik kantakse päikesekaitse peale.

Kas nägu peab hommikul puhastajaga pesema?

Universaalset reeglit ei ole.

Kui nahk on kuiv, tundlik või õhtul korralikult puhastatud, võib hommikul piisata leigest veest. Kui nahk on rasusem, öösel higistab või nahale on jäänud rikkalik öötoode, võib õrn puhastaja olla mugavam.

Mõnikord viidatakse uuringule, mille järgi võiks nägu pesta kaks korda päevas. See uuring tehti aga kerge kuni mõõduka aknega inimestel. Selle põhjal ei saa järeldada, et iga inimene peaks nägu tingimata kaks korda päevas puhastusvahendiga pesema.

Otsuse võib teha naha enesetunde järgi. Kui hommikune puhastamine muudab naha kuivemaks või põhjustab kipitust, tasub proovida:

• väiksemat kogust;
• õrnemat toodet;
• madalamat veetemperatuuri;
• ainult veega loputamist.

Kas seerum on vajalik?

Ei ole.

Seerumil on mõte siis, kui sellel on üks selge eesmärk, näiteks:

• naha kuivustunde vähendamine;
• ebaühtlase nahatooni toetamine;
• liigse rasuerituse vähendamine;
• aknele kalduva naha hooldamine;
• vananemisilmingute nähtavuse vähendamine.

„Seerum“ kirjeldab eelkõige toote vormi, mitte selle tõhusust.

Näiteks niatsiinamiidi sisaldavate valmistoodete kohta on uuringuid, mis viitavad võimalikule mõjule naha kaitsebarjäärile, rasueritusele ja pigmentatsiooni nähtavusele. Tulemused sõltuvad aga kasutatud kontsentratsioonist ja konkreetsest formulatsioonist.

Koostisosa olemasolu INCI-loetelus ei tõesta automaatselt, et iga seda sisaldav toode annab sama tulemuse.

Kui nahal ei ole konkreetset vajadust, ei pea seerumit lihtsalt rutiini pikendamiseks lisama.

Kas niisutajat on vaja päikesekaitsekreemi alla?

Mitte alati.

Kui päikesekaitsetoode on naha jaoks piisavalt niisutav, võib see asendada hommikuse kreemi. Kuivema naha korral võib päikesekaitse alla sobida eraldi niisutaja.

Liiga paljud kihid võivad hakata nahal rulluma või muuta päikesekaitsekihi ebaühtlaseks. Seetõttu ei ole rohkem alati parem.

Päikesekaitse kantakse hommikuse rutiini viimase nahahooldussammuna. Meik kantakse selle peale.

Kui palju päikesekaitset kasutada?

Pakendil märgitud SPF-kaitset testitakse kogusega 2 mg toodet ühe ruutsentimeetri naha kohta.

Euroopa Komisjoni soovituses vastab see keskmise täiskasvanu kogu keha puhul ligikaudu kuuele teelusikatäiele tootele. Kui toodet kasutatakse märgatavalt vähem, langeb tegelik kaitsetase.

Näole sobiv praktiline kogus sõltub toote koostisest ja pakendist. Kõige kindlam on järgida konkreetse toote kasutusjuhendit ning kanda toode ühtlase kihina kõikidele katmata piirkondadele, sealhulgas kõrvadele ja kaelale.

Toodet tuleb uuendada pärast:

• ujumist;
• tugevat higistamist;
• rätikuga kuivatamist;
• pikka aega õues viibimist.

Päikesekaitsekreem ei asenda varju, riietust ega mõistlikku õues viibimise aega.

Milline võiks olla õhtune nahahooldusrutiin?

1. Meigi ja veekindla päikesekaitse eemaldamine

Eraldi eemaldajat on vaja eelkõige tugeva meigi või veekindla päikesekaitse korral. Selleks võib kasutada õli-, palsami- või muud toodet, mis lahustab meigi ja päikesekaitsekihi.

Kui nahale ei ole kantud tugevat meiki ega veekindlat päikesekaitset, ei pruugi eraldi eemaldamisetapp vajalik olla.

2. Õrn puhastamine

Puhastamine eemaldab nahalt päeva jooksul kogunenud mustuse, higi, rasu ning hooldustoodete jäägid. Sageli piisab ühest nahale sobivast puhastustootest.

Puhastamise järel ei peaks nahk tugevalt kiskuma, kipitama ega punetama.

3. Toimeaine vastavalt vajadusele

Toimeaine on valikuline samm. Seda kasutatakse konkreetse vajaduse järgi, näiteks ebaühtlase nahatooni, aknele kalduvuse, kuivuse või vananemisilmingute nähtavuse vähendamiseks.

Uut toimeainet tasub lisada ükshaaval ja mõõduka kasutussagedusega, et hinnata naha taluvust.

4. Niisutaja

Õhtune rutiin lõpetatakse vajaduse korral niisutajaga. Toote tekstuur ja rikkalikkus sõltuvad naha kuivusest, tundlikkusest ning eelnevalt kasutatud toimeainetest. Sama niisutajat võib kasutada nii hommikul kui ka õhtul, kui see sobib nahale mõlemal ajal.

Kas topeltpuhastus on vajalik?

Topeltpuhastus võib olla kasulik, kui kasutatakse tugevat meiki või veekindlat päikesekaitset.

Esimeses etapis kasutatakse tavaliselt õli- või palsamipõhist eemaldajat ja teises etapis veega mahapestavat puhastajat.

See ei ole siiski kohustuslik igapäevane rituaal.

Väikeses päikesekaitsetoodete eemaldamise uuringus leiti, et tavalise päikesekaitse eemaldamiseks võis piisata ühest puhastajast, samal ajal kui veekindla päikesekaitse eemaldas puhastusõli tõhusamalt.

Uuring ei näita, et kõik inimesed peaksid alati nahka kaks korda puhastama.

Kui ühe puhastustootega jääb nahk puhtaks ja mugavaks, ei ole teist etappi vaja. Kui topeltpuhastus põhjustab kuivust, ketendust või kipitust, on rutiin tõenäoliselt liiga tugev.

Millal lisada toimeaine?

Toimeaine lisatakse konkreetse vajaduse järgi, mitte sellepärast, et igas nahahooldusrutiinis peaks „aktiivne samm“ tingimata olemas olema.

Levinud toimeained on näiteks:

• niatsiinamiid;
• aselaiinhape;
• retinoidid;
• alfa- ja beetahüdroksühapped;
• C-vitamiin ja selle derivaadid.

Kõigi nende mõju, kasutusviis ja ärrituspotentsiaal on erinev.

Uut toimeainet tasub alustada ükshaaval ja mõõduka kasutussagedusega. Nii on võimalik hinnata, kas toode sobib ja milline toode põhjustab võimaliku reaktsiooni.

Kosmeetilise toote ajutine kerge kipitus ei tõesta, et toode toimib. Püsiv põletustunne, tugev punetus, sügelus või ketendus on põhjus kasutamine katkestada.

Kas päevaks ja ööks peab olema erinev kreem?

Ei pea.

Kui sama niisutaja sobib nahale hommikul ja õhtul, võib seda kasutada mõlemal ajal.

Eraldi öökreem võib olla mõistlik juhul, kui:

• kuiv nahk vajab õhtul rikkalikumat toodet;
• päevakreem sisaldab päikesekaitsefiltreid;
• õhtuse toimeaine juurde sobib paremini lihtsam niisutaja.

Päeva- ja öökreemi erinevus on sageli tekstuuris ja turunduslikus paigutuses, mitte naha bioloogilises nõudes kasutada tingimata kahte purki.

Millises järjekorras nahahooldustooteid kasutada?

Üldine järjekord on:

1. puhastamine;
2. vedel või geeljas sihttoode;
3. emulsioon või kreem;
4. hommikul päikesekaitse;
5. vajaduse korral meik.

Sageli kasutatav soovitus „vedelamast paksemani“ on praktiline orientiir, mitte absoluutne reegel.

Mõni kontsentraat on mõeldud kreemiga segamiseks. Mõni toimeaine tuleb kanda täiesti kuivale nahale. Mõne toote puhul peab järgmise kihi lisamisega ootama.

Konkreetse toote kasutusjuhend on üldreeglist tähtsam. 

Kuidas kohandada rutiini nahatüübi järgi?

Kuiv nahk

Kuiva naha puhul on mõistlik vähendada liigset puhastamist ja valida piisavalt kaitsev niisutaja.

Lihtne rutiin võib olla:

• hommikul veega loputamine;
• niisutaja;
• vajaduse korral päikesekaitse;
• õhtul õrn puhastamine;
• rikkalikum kreem.

Koostises võivad olla kasulikud glütseriin, uurea, skvalaan, keramiidid ja oklusiivsed ained.

Keramiide sisaldavad tooted võivad toetada naha kaitsebarjääri, kuid keramiidide olemasolu ei tähenda automaatselt, et toode on teistest niisutajatest parem. Tulemuse määravad valmis formulatsioon ja järjepidev kasutamine.

Rasune ja ebapuhtustele kalduv nahk

Rasust nahka ei ole vaja võimalikult kuivaks pesta.

Liiga tugevad puhastajad ja sage koorimine võivad põhjustada olukorra, kus nahk on korraga rasune ja ärritunud.

Sobiv lähtekoht on:

• õrn puhastaja;
• kerge niisutaja;
• üks läbimõeldud toimeaine;
• vajaduse korral päikesekaitse.

Akneravis kasutatavad retinoidid ja bensoüülperoksiid võivad põhjustada kuivust ning ketendust. Sobiv puhastaja ja niisutaja võivad vähendada ravist tingitud ärritust ning parandada ravi talutavust. Need ei asenda akneravi, vaid toetavad seda.

Tundlik nahk

„Tundlik nahk“ ei ole alati üks kindel diagnoos.

Kipitus, põletustunne ja punetus võivad esineda muidu terve naha puhul, kuid samad sümptomid võivad kaasneda rosaatsea, atoopilise dermatiidi või kontaktallergiaga.

Alustada tasub võimalikult lihtsast rutiinist:

• leige vesi või õrn puhastaja;
• hästi talutav niisutaja;
• sobiv päikesekaitse.

Uusi tooteid lisatakse ükshaaval.

Kui nahk reageerib sageli lõhnastatud toodetele, on mõistlik eelistada lõhnaaineteta valikut. Märge „looduslik“, „puhas“ või „hüpoallergeenne“ ei taga, et toode ei põhjusta ärritust või allergiat.

Kombineeritud nahk

Kombineeritud naha puhul ei ole vaja tingimata kasutada näo eri osadel täiesti erinevat rutiini.

Sageli piisab kergest niisutajast kogu näole ning kuivematele piirkondadele lisatud rikkalikumast kreemist.

Toimeainet võib kasutada ainult probleemsemal piirkonnal, kui toote juhend seda võimaldab.

Millised vead põhjustavad kõige sagedamini probleeme?

Liiga palju uusi tooteid korraga

Kui korraga vahetatakse puhastaja, kreem ja mitu seerumit, ei ole ärrituse tekkimisel võimalik aru saada, milline toode seda põhjustas.

Alusta ühest uuest tootest ja jälgi naha reaktsiooni. Tugeva reaktsiooni korral ei ole vaja oodata nädalaid: toote kasutamine tuleb katkestada.

Liiga tugev puhastamine

Pärast pesemist kiskuv nahk ei ole hea puhastuse märk.

See võib viidata sellele, et:

• puhastaja on liiga tugev;
• kasutatud kogus on liiga suur;
• vesi on liiga kuum;
• nahka pestakse liiga sageli.

Aktiivainete kuhjamine

Mitme happe, retinoidi ja tugeva seerumi kasutamine samas rutiinis ei anna tingimata kiiremat tulemust.

See suurendab sageli ärrituse riski ning muudab konkreetse toote mõju hindamise keeruliseks.

Päikesekaitsekreemi liiga väike kogus

SPF-number kehtib testimisel kasutatud koguse kohta. Väga õhuke kiht ei anna pakendil märgitud kaitset.

Päikesekaitsekreem ei asenda varju, riietust ega päikese käes viibimise piiramist.

Toodete liiga sage vahetamine

Niisutaja sobivusest võib aru saada suhteliselt kiiresti, kuid pigmentatsiooni, nahatekstuuri ja peente joonte muutused võtavad kauem aega.

Kui toode on hästi talutav, ei ole põhjust seda iga paari päeva järel välja vahetada.

Samas ei pea tugevat ärritust taluma lootuses, et nahk lõpuks „harjub“.

Kontrollnimekiri enne uue toote ostmist

Enne uue nahahooldustoote ostmist tasub läbi mõelda järgmised küsimused.

Millist konkreetset vajadust tahan lahendada?

Selge eesmärk aitab vältida tarbetute ja kattuva toimega toodete ostmist. Kui tootel ei ole rutiinis kindlat ülesannet, ei pruugi seda vaja olla.

Kas puhastamine, niisutamine ja UV-kaitse on juba paigas?

Toimeaine ei asenda nahahoolduse põhietappe. Enne uue seerumi, happe või muu aktiivse toote lisamist tasub kontrollida, kas olemasolev põhirutiin toimib.

Kas sama toimeaine on juba mõnes teises tootes?

Sama või sarnase toimega ainete kasutamine mitmes tootes võib suurendada ärrituse riski ilma selge lisakasuta.

Kas kasutusjuhend sobib minu igapäevaeluga?

Toode saab toimida ainult siis, kui seda kasutatakse piisavalt järjepidevalt. Väga keeruline või ebamugav kasutusviis võib muuta rutiini raskesti järgitavaks.

Kas saan alustada ainult ühe uue tootega?

Ühe toote kaupa alustamine aitab võimaliku ärrituse või muu reaktsiooni korral paremini kindlaks teha, milline toode selle põhjustas.

Kas väide põhineb valmistootel või ainult koostisosal?

Üksiku koostisosa kohta tehtud uuring ei tõenda automaatselt kogu kosmeetikatoote toimet. Usaldusväärsem on väide, mida toetavad konkreetse valmistoote asjakohased uuringud.

Kas nahk jääb pärast kasutamist mugavaks?

Püsiv kipitus, põletustunne, sügelus, tugev punetus või ketendus ei ole soovitud tulemus. Sellise reaktsiooni korral tuleb toote kasutamine katkestada ja vajaduse korral pöörduda tervishoiutöötaja poole.

Korduma kippuvad küsimused

Kas nägu peab pesema kaks korda päevas?

Mitte tingimata. Rasusema või aknele kalduva naha puhul võib õrn puhastamine hommikul ja õhtul sobida. Kuiv või tundlik nahk võib hommikul vajada ainult veega loputamist.

Õhtune puhastamine on olulisem, kui kasutatud on meiki või päikesekaitset.

Kas toonik on vajalik?

Ei.

Toonik võib sisaldada niisutavaid või muid toimeaineid, kuid põhirutiini kohustuslik osa see ei ole. Kui toonik dubleerib seerumit või põhjustab ärritust, võib selle rahulikult välja jätta.

Kas õli võib kasutada kreemi asemel?

Õli pehmendab nahka ja võib vähendada veekadu, kuid ei pruugi sisaldada vett ega vett siduvaid humektante.

Väga kuiva naha puhul sobib õli sageli paremini kreemi peale või kreemiga koos kui ainsa hooldustootena.

Kas päikesekaitset on Eestis vaja ka talvel?

Vajadus sõltub UV-indeksist, väljas viibimise kestusest ja individuaalsest riskist.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab päikesekaitsemeetmeid UV-indeksi 3 või kõrgema väärtuse korral. Talvel on Eestis UV-indeks sageli madal, kuid lumi, kõrgmäestik, päikesereisid ja teatud nahaprobleemid võivad kaitsevajadust suurendada.

Kas kallim nahahooldustoode on parem?

Mitte tingimata.

Hinda mõjutavad lisaks koostisele pakend, kaubamärk, lõhn, tekstuur ja turundus. Olulisem on, kas tootel on rutiinis selge ülesanne, kas nahk talub seda ning kas toodet kasutatakse piisavalt ja järjepidevalt.

Kui kiiresti võiks tulemust näha?

Kuivus ja kiskuv tunne võivad sobiva niisutaja kasutamisel paraneda päevade või nädalatega.

Pigmentatsioon, nahatekstuur ja peened jooned muutuvad aeglasemalt. Kui tekib tugev põletustunne, sügelus, lööve või turse, tuleb toote kasutamine lõpetada.

Millal ei piisa kosmeetikast?

Nahaarsti või perearsti poole tasub pöörduda, kui esineb:

• valulik või armistuv akne;
• püsiv või süvenev punetus;
• tugev sügelus;
• korduv lööve;
• lõhenev või veritsev nahk;
• põletustunne, mis ei taandu pärast rutiini lihtsustamist;
• kiiresti muutuv sünnimärk või pigmendilaik;
• nahamuutus, mis ei parane või mille põhjus ei ole selge.

Sellises olukorras ei ole vaja järjekordset kosmeetilist seerumit, vaid diagnoosi ja vajaduse korral ravi.

Kokkuvõte

Hea nahahooldusrutiin ei pea olema pikk.

Enamiku inimeste jaoks piisab sellest, kui:

1. nahk puhastatakse vastavalt vajadusele;
2. kasutatakse sobivat niisutajat;
3. UV-kiirguse korral rakendatakse piisavat päikesekaitset;
4. toimeained lisatakse ükshaaval ja selge eesmärgiga.

Rutiini sobivust ei näita toodete arv ega tugev kipitus. Sobiv rutiin on selline, mille järel nahk tundub mugav ja mida on võimalik kuude kaupa järjepidevalt järgida. Naha pinnal elavad mikroorganismid moodustavad keeruka ökosüsteemi, mille kohta saad põhjalikumalt lugeda artiklist „Naha mikrobioom – mida teadus teab?“

Koosta rutiin oma naha vajaduste järgi

Tutvu Eirene nahahoolduse valikuga ning kontrolli iga toote juures selle kasutusotstarvet, koostist ja sobivust oma igapäevase hooldusega.

Allikad

1. Proksch E, Brandner JM, Jensen JM. The skin: an indispensable barrier. Experimental Dermatology, 2008.
2. Ananthapadmanabhan KP jt. The impact of cleansers on the skin barrier and the technology of mild cleansing.Dermatologic Therapy, 2004.
3. Draelos ZD. The science behind skin care: Cleansers. Journal of Cosmetic Dermatology, 2018.
4. Lodén M. Role of topical emollients and moisturizers in the treatment of dry skin barrier disorders. American Journal of Clinical Dermatology, 2003.
5. Kim S jt. A consistent skin care regimen leads to objective and subjective improvements in dry human skin.Clinical, Cosmetic and Investigational Dermatology, 2020.
6. Hughes MCB jt. Sunscreen and prevention of skin aging: a randomized trial. Annals of Internal Medicine, 2013.
7. Euroopa Komisjoni soovitus 2006/647/EÜ päikesekaitsetoodete tõhususe ja nendega seotud väidete kohta.
8. World Health Organization. The ultraviolet index ja Protecting against skin cancer.
9. Choi JM jt. A randomized controlled trial of face-washing frequency in acne vulgaris. Pediatric Dermatology, 2006.
10. Chen W jt. The optimal cleansing method for the removal of sunscreen. Journal of Cosmetic Dermatology, 2020.
11. Gehring W. Nicotinic acid/niacinamide and the skin. Journal of Cosmetic Dermatology, 2004.